Red de Bibliotecas Virtuales de Ciencias Sociales en
América Latina y el Caribe

logo CLACSO

Por favor, use este identificador para citar o enlazar este ítem: https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188217
Título : Comunicar la ciencia... y la importancia de que los mosquitos piquen o no
Ts’áaj k’ajóolbil ba’alo’ob yóok’olal ciencia... yéetel u k’a’ana’anil u chi’ibal wáaj ma’ mejen k’oxolo’ob
Sk’an komontael smelolal li bijilal abtele…xchi’uk sna’el smelolal k’u yu’un tsots sk’oplal mi ta xti’van o mi mu’yuk ta xti’van li bik’tal usetike
Palabras clave : Aedes aegypti;dengue;técnica del insecto estéril;divulgación de la ciencia;enfermedades de transmisión vectorial;Aedes aegypti;k’oja’anil dengue;técnica del insecto estéril;ts’áaj k’ajóoltbil ciencia;k’oja’anilo’ob ku paak’ik ik’elo’ob;Aedes aegypti;bik’tal us;smelol sventa mu x-alaj bik’tal usetik;tanibel sk’oplal bijilal abtelaletik;chameletikch’ambil talel ta bik’tal usetik
Editorial : Ecofronteras
Descripción : En ocasiones, la ciencia y la sociedad transitan por caminos distintos y requieren puntos de encuentro. Por ejemplo, algo elemental para personas expertas en ramas de la biología, como que los mosquitos macho no pican, no es tan evidente para sectores de población en los que persiste la idea de que sí lo hacen. Confrontar ambos puntos de vista cobra importancia cuando se trata de enfrentar el problema de salud pública que representa el Aedes aegypti, mosquito transmisor del dengue, chikungunya y zika, y difícilmente habrá solución si no se establecen diálogos que contemplen perspectivas culturales.
Yaan k’iine’, le ciencia yéetel kaajnáalilo’ob ku xíimbalo’ob ti’ jejeláas beejo’ob lebetik k’a’ana’an kúuchilo’ob tu’ux u much’ikubáajo’ob. Je’elbix jump’éel ba’al jach k’ajóola’an tumen máaxo’ob ku meyajtiko’ob biología, u yojéelo’ob ma’atáan u chi’ibalo’ob le xiibil k’oxolo’ob, ba’ale’ ya’ab máak ma’ u yojéelobi’ tumen láayli’ ku tukulta’ale’ ku chi’ibalo’ob. U táan óolta’al le ka’ap’éel tuukulo’oba’ jach k’a’ana’an ich le talamil ku taasik u séen k’oja’antal wíinik yo’osal u yik’el Aedes aegypti, chan k’oxol ku tsayik u k’oja’anil dengue, chikungunya yéetel zika, la’aten jach talam u xu’ulul wa ma’atáan u múuch’ tsikbata’al yéetel u táan óolta’al yaan jejeláas bix u tuukul máako’ob tumen yaan xan jejeláas miatsilo’ob.
Smelolal vun albil ta jbel cha’bel k’op: Bak’intik no’ox ko’ol jnopbentik xchi’uk li bijilal abteletik pasbile xchi’uk ta jnopebentik ta k’u yepalutike, jech-o xal tsots sk’oplal sk’an ta jtsob ka’yejtik jnopbentik. Xkaltik no’oxe, li buch’u xchanojik sk’elel k’u yelan kuxajtik k’usitik oy ta banumile, sna’ojik ti mu sna’ xti’van li tot bik’tal usetike, mu jechuk vu’utike jch’unojtik ti sna’ xti’van stekelal bik’tal usetike. Jel tos ti nopbenale, ja’ yu’un k’alaluk xtal chameletik ch’ambil talel ta bik’tal usetike jech k’ucha’al Aedes aegypti, bik’tal usetik xch’am talel k’ak’al chamel, chikungunya xchi’uk zika, vokol ta sa’bel smelolal ta jtekelaltike. Ja’ yu’un, vokol spajeb ti k’op taje ti mi mu’yuk bu ta jtsob ka’yejtik jnopbentik ta jujutos k’u kepalutike.
URI : https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188217
Otros identificadores : https://revistas.ecosur.mx/ecofronteras/index.php/eco/article/view/2080
Aparece en las colecciones: El Colegio de la Frontera Sur - ECOSUR - Cosecha

Ficheros en este ítem:
No hay ficheros asociados a este ítem.


Los ítems de DSpace están protegidos por copyright, con todos los derechos reservados, a menos que se indique lo contrario.