Red de Bibliotecas Virtuales de Ciencias Sociales en
América Latina y el Caribe

logo CLACSO

Por favor, use este identificador para citar o enlazar este ítem: https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188207
Título : “Cierto o falso” en la transmisión de enfermedades por mosquitos
“Jaaj wáaj ma’” yóok’olal k’aja’anilo’ob ku paak’ik mejen k’oxolo’ob
“Melel o mi jutbil k’op” ti oy chamel ta xich’ ch’ambil talel ta bik’tal usetike
Palabras clave : Aedes;dípteros;prevención;agua limpia;enfermedades vectoriales;Aedes;ka’ap’éel xik’o’ob;kanáanil;sak ja’;k’oja’anilo’ob ku paak’ik ik’elo’ob;Aedes;Ja’ jchop bik’tal us oy ta sjunlej banumil ta xch’am talel k’ak’al chameletik;Ja’ jtos bik’tal usetik oy cha’lik no’ox xik’;mu’yuk chanlik xik’tak jech k’ucha’al yantike;lekil yoxo’;Ja’ k’alaluk x-och chamel ta jbek’taltik ta skoj ti’el yu’un bik’tal usetik
Editorial : Ecofronteras
Descripción : En el mundo existen más de 3,592 especies de mosquitos y 239 habitan en territorio mexicano. Algunos son vectores de parásitos que causan enfermedades graves, por lo que la información útil y confiable es necesaria. Aquí te compartimos siete creencias muy extendidas, pero equivocadas, acerca de los mosquitos, a fin de evidenciar que no todos causan enfermedades ni todos pican, y no es la “dulzura” de las personas lo que atrae a las hembras. Y aunque en zonas sin servicios adecuados la población es más vulnerable, cualquiera está expuesto si hay condiciones ambientales propicias, así que información y prevención son la clave.
Kóom ts'íibil meyaj: Way yóok’olkaabe’ yaan máanal 3,592 p’éelel ch’i’ibalil mejen k’oxolo’ob yéetel 239 p’éelel ch’i’ibalil kuxa’an tu noj lu’umil México. Yaane’ ku paak’ik ik’elo’ob ku taasiko’ob yayaaj k’oja’anilo’ob, lebetik jach k’a’ana’an tuláakal ba’ax ku ts’áabal k’ajóolbil yóok’sale’ jaaj yéetel ku yáantaj. Ichil le ts’íibil meyaja’ kek e’esik úukp’éel ba’alo’ob jach ku tsikbata’al yóok’olal mejen k’oxolo’ob, ba’ale’ ma’ jaajo’obi’, uti’al k e’esike’ ma’ tuláakal ku paak’iko’ob k’oja’anilo’ob mix tuláakal ku chi’ibalo’ob, bey xan ma’ u “ch’ujukil” máak beetik u naats’al le xch’upul k’oxolo’obe’. Kex ti’ le’ kúuchilo’ob tu’ux mina’an tuláakal ba’alo’ob k’a’ana’an uti’al jump’éel ma’alob kuxtal jach ku paak’al le k’oja’anila’, je’en máax ku béeytal u k’oja’antal wáaj ma’ uts yanik ba’ax bak’ paachtiki’, lebetik k k’ajóoltik yóok’sal yéetel k kanáantikekbáaje’ jach k’a’ana’an.
Smelolal vun albil ta jbel cha’bel k’op: Ta sjunlejal banumile oy ep ta tos bik’tal usetik ch-jelav ta 3,592 yepalil, ja’ no’ox ta yosilal México oy 239 ta chop kuxajtik. Jchope ta xch’am talel bik’tal xuvitetik ti ja’ ta xak’ tsatsal chameletik k’alal ta xti’van li bik’tal usetike, ja’ yu’un oy stunel xka’itik smelolal k’uxi xu’ makel li chemele ta stojolal buch’u yich’ojik ta ventae. Ta vun li’e ta xkak’tik ta ilel vuk chop a’yejetik ch’unbil xa ku’untike, ak’o mi mu jechuk u, taje ja’ ya’yejal k’usi ja’ mu ja’uk ka’iojtik ta skoj yu’un ti bik’tal usetike, li’ne ja’ sventa xkak’kutik ta ilel ti mu skotoluk bik’tal usetik ta xch’am talel chameletik xchi’uk mu skotolikuk sna’ ta xti’van, xchi’uk ma’uk “xchi’ilul” buch’uuk no’ox ta xik’ talel li sme’ bik’tal usetike. Ja’ tsots sk’oplal x-ipajik ta chamel jteklum bu mu’yuk to lek sve’elik ya’alike xchi’uk snaik xch’ayobalike, buch’uuk no’ox xu’ ta x-ipaj ti mi mu’yuk lek xkuxlebe, ja’ yu’un tsots sk’oplal ya’iel smelolal sventa smakel li chamele.
URI : https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188207
Otros identificadores : https://revistas.ecosur.mx/ecofronteras/index.php/eco/article/view/2065
Aparece en las colecciones: El Colegio de la Frontera Sur - ECOSUR - Cosecha

Ficheros en este ítem:
No hay ficheros asociados a este ítem.


Los ítems de DSpace están protegidos por copyright, con todos los derechos reservados, a menos que se indique lo contrario.