Red de Bibliotecas Virtuales de Ciencias Sociales en
América Latina y el Caribe

logo CLACSO

Por favor, use este identificador para citar o enlazar este ítem: https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188199
Título : El calendario de la naturaleza
U tsool k’iinilo’ob way yóok’olkaabe’
Yotolal yu’un k’u yelan ta xch’i ta xjel talel li k’usitik kuxajtik ta sba banumile
Palabras clave : observaciones fenológicas;cámaras trampa;fenología;cambio climático;ritmos estacionales;A cha’antik yéetel a ts’íibtik ba’ax ka wilik yóok’olkaab;cámaras nuup’o’ob;xaak’almeyaj ku beeta’al tuyóok’olal ba’alo’ob ucha’an ti’ tuláakal ba’ax kuxa’an way yóok’olkaabe’;u k’expáajal u k’iinilo’ob ja’il;wáaj ke’elil;wáaj séen k’iinil;u k’expáajal bix u chíijil páak’alo’ob;k’elbil k’u yelan ta xch’i ta xjel talel ta xkuxlejal li k’usitik kuxul ta banumile;stunesobil sventa yakel;bijilal xchanel vun sventa sa’bel smelol k’u yelan ta xch’i ta xjel talel ta xkuxlejal li chonbolometik;te’etik vomoletik;Xjel xa li xch’ieb sk’opojeb k’usitik kuxajtik ta banumile oy ep sik ep k’ok’;ja’ k’usi ta xcha’no xkiltik ta osil banumil ta jujun jabile
Editorial : Ecofronteras
Descripción : Los ciclos naturales siempre serán objeto de estudio; se asocian a un campo al que llamamos fenología, que se encarga, justamente, del análisis de los fenómenos biológicos periódicos. Se trata del calendario de la naturaleza, un ritmo que determina las épocas de floración de las plantas, las migraciones animales y muchos aspectos que impactan directamente en la agricultura, el cultivo de abejas y en innumerables actividades humanas. Pero el cambio climático está transformando ese calendario, y un observatorio nacional sería de gran ayuda; es aquí donde todos podemos aportar realizando observaciones fenológicas; es algo tan simple como observar y anotar.
Bix u úuchben tso’olol yéetel u xo’okol k’iino’obe’ jach ma’alob uti’al u xak’alxokta’al; yaan u yil yéetel le k’ajóola’an beey fenología, jump’éel xak’almeyaj ku beeta’al tuyóok’olal ba’alo’ob úucha’an ti’ ba’alche’ob wáaj páak’alo’ob, yéetel ti’ tuláakal ba’ax kuxa’an way yóok’olkaabe’. Jump’éel tsool ku ya’alik ba’ax ku yúuchul wáaj ba’ax úucha’an yóok’olkaab, ku jets’ik ba’ax k’iinil ku loolankil páak’alo’ob, bix u bin u peksikubáajo’ob ti’ jejeláas kúuchilo’ob ba’alche’ob yéetel ya’abkach u jeel ba’alo’ob jach k’a’ana’antak, tuyóok’olal xan u meyjul k’áax, u meyajil yik’el kaab yéetel u jeel ya’abkach u mejyulil wíinik. Ba’ale’ u k’expáajal u k’iinilo’ob ja’il bey xan u k’iinilo’ob ke’elil, wáaj séen k’iinil, le ku ya’alal cambio climático, táan u bin u k’exik le tsool k’iinila’, wa ka beeta’ak jump’éel noj kúuchil tu’ux ku béeytal u yila’al yéetel u táan óolta’ale’ jach je’el u yáantaje’; lebetik tune’ ku béeytal k táakpajal tuláakalo’one’ ti’al k áantaj k ilik wáaj k beetik observaciones fenológicas, jump’éel ba’al jach chéen ch’a’abil u beeta’al, chéen k’a’abet a cha’antik yéetel a ts’íibtik ba’ax ka wilik yóok’olkaab.
Mu’yuk to lek ojtikinbil skotol k’usitik x-ayan ta osil banumile ja’ yu’un ach’ to li k’usitik ta staanik yu’unik li jpas bijilal abtelaletike, jech li’ ta osil banumile oy k’usitik ta xcha’no xkiltik ta jujun abil taje yakal to ta xchanelal. Ti kuxlejale oy lek xchanel ja’ yich’o ta venta k’u yelan li yosilal bu xch’i li k’usitik kuxajtike xchi’uk k’u yelan ta xch’i ta xjel talel li k’usi kuxule. Ja’ yu’un oy yotolal k’u yelan ta xch’i ta xjel talel li k’usitik kuxajtik ta sba banumile, ti ja’ sk’eloj sk’ak’alil xnichimaj li vomol te’etike, sk’ak’alil ta xanav batel li chonbolometik ta yan osilaltike xchi’uk k’u yelan kuxajtike, jech xtok tey nitil tsakal ta tsunolajeltik, ta sts’unel xchanul pom xchi’uk ta yantik k’u to yepal yabtel spas li jch’iel jk’opojele. Xjelan xa stalel li osil banumile oy sik oy k’ok’, ja’ yo’ ti taje xjelan xa talel ek k’u yelanil ta xich’ sa’bel smelol ta yotolal k’u yelan ta xch’i ta xjel talel li k’usitik kuxajtik ta sba banumile, ja’ yu’un xu’ ta jtekelaltik ti buch’u xu’ xa’ie stak’ ta jkolta jbatik ta sk’elel k’u yelan ta xch’i ta xjel talel skuxlejal oy ta banumile, yu’un ep ti k’usi xu’ ta jkota jbatik ta sna’ele; mu’yuk tsots ta pasel ja’ no’ox ta xich’ k’elel xchi’uk tsibael ta vun.
URI : https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188199
Otros identificadores : https://revistas.ecosur.mx/ecofronteras/index.php/eco/article/view/2055
Aparece en las colecciones: El Colegio de la Frontera Sur - ECOSUR - Cosecha

Ficheros en este ítem:
No hay ficheros asociados a este ítem.


Los ítems de DSpace están protegidos por copyright, con todos los derechos reservados, a menos que se indique lo contrario.