Red de Bibliotecas Virtuales de Ciencias Sociales en
América Latina y el Caribe

logo CLACSO

Por favor, use este identificador para citar o enlazar este ítem: https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188193
Título : ¿La hembra fue macho? Reversión sexual en peces arrecifales
Xch’uupul wáaj ka’achil ka suut xíibil. Ku k’expajal u xch’uupil wáaj u xíibil kayo’ob ku kuxtalo’ob ichil chaway
¿Ba’yel to’ox stots k’un to ne k’atbuj ta sme’? Ba’yel stot k’un to ne xk’atbuj ta sme’, jech stalel choyetik nakajtik ta vo’etik ta st’ilal muk’ta nabetik bu oy ep ta chop tsontonetik xchi’uk kuxajtik ep ta chop choyetik
Palabras clave : herencia genética;hermafroditismo;selección sexual;arrecifes de coral;Thalassoma bifasciatum;u yantal u jeel je’elbix leti’;xch’uupul xíib;ku yéeyik u suutul xchuupul wáaj xíib;coralil chawayo’ob wáaj arrecifes;sju’elal kuxlejal komem ta totil me’iletik;stot sme’ ta jvo’ no’ox;st’unelal xchi’il sventa xp’ol talel;vo’etik ta st’ilal muk’ta nabetik bu oy ep ta chop tsontonetik xchi’uk kuxajtik ep ta chop choyetik;jchop choyetik oy ta sti’ilal muk’ta nab
Editorial : Ecofronteras
Descripción : En un tema esencial para la vida como es la reproducción, la naturaleza ofrece soluciones insólitas para lograr la continuidad de las especies. En el medio marino no es extraña la autofecundación o la replicación de organismos idénticos si las cosas se complican, o bien, la reversión sexual que se da en diversos animales; es decir, nacen machos y se transforman en hembras, o como ocurre mayormente con los llamativos peces arrecifales, nacen hembras y se convierten en machos. El proceso implica para los peces un gasto energético significativo, pero les brinda mayor probabilidad de éxito reproductivo, herencia genética y sobrevivencia de la especie.
Jump’éel ba’al jach k’a’ana’an ichil kuxtalile’ leti’ le u yantal nuup yéetel u síijil u mejenilo’ob, ti’ u jejeláasil ba’axo’ob kuxa’an yóok’olkaabe’ yaan xan jejeláas jak’a’an óolil bixil u síijil yéetel ma’ u ch’ejel u ch’i’ibalilo’ob ba’alche’. Ichil u yik’el ja’e’ ma’ jak’a’an óolil u yantal u k’iinil u mejenilo’ob chéen tu junalo’ob, ma’ pak’ili’ wa yaan u xch’uupil yéetel u xíibil, wáaj u jóok’ol u jeel keet yéetel wa yaan talamil, wáaj bey xan, u k’expajal xch’uupil ti’ xíibil ku yúuchul ichil jejeláas ba’alche’ob, le je’ela’ k’ajóolta’an beey reversión sexual; u k’áat u ya’ale’, ku síijilo’ob beey xíibe’ ts’o’okole’ ku suutulo’ob  xch’uupilo’ob, wáaj je’elbix suuk u yúuchul ichil kayo’ob kuxa’ano’ob ichil chawayo’ob, peces arrecifales ich káastelan t’aan, ch’uupilo’ob u síijilo’ob ts’o’oke’ ku suutulo’ob xíibil. Jump’éel meyaj jach talam u suutulo’ob le mejen kayo’obo’ tumen ku séen ka’ana’alo’ob, ba’ale maas yaan bix u yantal u nuup yéetel u yantal u mejenil, u yantal u jeel je’elbix leti’ bey xan ku kaxtik ma’ u xu’ulul u ch’i’ibalil.
Tsots sk’oplal k’alaluk ta jtambetik slo’iltael k’u yelan chijp’ol talel ta jkuxlejtike, li jch’ieb jk’opojebtike ta xak’ sju’elal sventa mu’yukuk spajeb xch’ieb k’u to yepal oy ta sba banamil ch’in muk’tik chonbolometike. Ta muk’ta nabetike oy choyetik xu’ ta xp’ol talel ta stuk no’ox ak’o mi mu’yukuk oy stot o mi sme’ xu no’ox ta xak’ yol xchi’uk xu’ spas ba ta chib mi jech sk’an xtoke, jech xtok, oy choyetik ti ja’ stot k’alaluk ta xvok’e k’un to ne ta xk’atbujik ta sme’; jech k’ucha’al sbiintasojik choyetik nakajtik ta sti’ilal muk’ta nabetike. K’alal mi jech xk’ot ta pasel taje ta xil svokolik li choyetike ep ta xlaj li sju’elal, ti mi kuch yu’une ta x-epaj sju’elal sventa xcha’no xak’ no’ox yoltake xchi’uk ta x-epaj sju’elal sventa stsak yip ta xkuxlejale.
URI : https://biblioteca-repositorio.clacso.edu.ar/handle/CLACSO/188193
Otros identificadores : https://revistas.ecosur.mx/ecofronteras/index.php/eco/article/view/2049
Aparece en las colecciones: El Colegio de la Frontera Sur - ECOSUR - Cosecha

Ficheros en este ítem:
No hay ficheros asociados a este ítem.


Los ítems de DSpace están protegidos por copyright, con todos los derechos reservados, a menos que se indique lo contrario.