Las áreas naturales protegidas necesitan la participación de sectores sociales, locales y regionales, así que requieren de la investigación para documentar lo que protegen y contar con insumos para adecuados programas de manejo. En este sentido, términos como corredores biológicos o diseños comparativos adquieren relevancia en la búsqueda de sintonía entre la conservación y el uso sustentable de recursos.
Ti’ u kúuchilo’ob kanáant wáaj áreas naturales protegidas k’a’ana’an u táakpajal u meyaj jejeláas máako’ob, tuláakal wíiniko’ob, kaajo’ob yéetel péetlu’umilo’ob, k’a’abet xan xak’almeyajil wáaj investigación uti’al u yila’al ba’ax ku kanáatiko’ob yéetel ka ts’áabak tuláakal ba’ax k’a’abet ti’al u yúuchul meyaj yéetel programas de manejo. Ti’ le beya’, le ku ya’alal corredores biológicos wáaj diseños comparativos, tu’ux ku keeta’al u meyaj kúuchilo’ob, jach k’a’abet ti’ u kaxta’al keetil ichil kanáant wáaj conservación yéetel u k’a’ana’anta’al ba’ax yaan yóok’olkaab.
Li jujusep osiletik k’elbil chabibile sk’an oyuk skoltael ta stojolal skotolik yu’un buch’utik sbainojik sk’elel xchabiele, ja’ yu’un sk’an oyuk spasel bijilal abtel vun sventa ta xich’ k’elel chabiel xchi’uk sk’an oyuk lek chapal k’usitik xtunan yu’unik sventa lek spasik yabtelike. Smelolal taje, ja’ ti ta stsak yip jujusep osiletik xchi’uk sko’oltasel yabtelike, taj une ta xak’ sa’el ach’ smelolal sventa sk’elel xchabiel k’usitik kuxajtik ta jujusep osiletik k’elbile xchi’uk smelolal sventa sk’elel k’uxi lek ta xcha’tunesel k’usitik stak’e.