"No se puede amar lo que no se conoce ni defender lo que no se ama”, es una frase atribuida a Leonardo da Vinci y hace pensar en el vínculo entre áreas naturales protegidas, investigación y sociedad. Los beneficios derivados de proteger la biodiversidad de distintos hábitats no deben de obviarse, sino por el contrario, deben compartirse entre distintos actores sociales para procurar que la red de protección sea cada vez más robusta.
"Ma’atáan u béeytal u yaabilta’al ba’ax ma’ k’ajóola’ani’, mix u kanáanta’al ba’ax ma’ yaabilta’ani’”, le t’aana’ ojéelta’an jump’éel ba’al tu ya’alaj Leonardo da Vinci, yéetel ku beetik k tukultik u múul yantal kúuchilo’ob kanáant wáaj áreas naturales protegidas, xak’almeyaj yéetel kajnáalilo’ob. U yutsil ku taasik u kanáanta’al yóok’olkaab, u ba’alche’il yéetel u k’áaxil jejeláas kúuchilo’ob wáaj hábitats ma’ k’a’abet chéen u tukulta’al k’ajóolta’an, lebetik k’a’abet u ts’áabaj ojéeltbil ti’ tuláakal máak, uti’al u ya’abtal máaxo’ob kanáantik.
“Mu xu’ k’uxubinel li k’usi mu ojtikinbile xchi’uk mu stak’ chich’ pojel ti k’usi mu k’uxubinbile”, jbel k’op li’e ja’ la jyal Leonardo da Vinci ti ja’ nitil tsakal snopben xchi’uk osiletik k’uxubinbil chabibil mu’yukuk stukilanele xchi’uk ti oy sa’el st’unel smelolal sventa xchanel k’uxi lek oyuk slekilal ta jtekelaltike. Sk’elel xcha’biel k’usitik oy jujutos kuxajtik ta osil banumile oy slekilal, pe ma’uk no’ox te xpaj ti abtele, ja’ yu’un stsots sk’oplal chich’ tanibel smelolal ta jtekelatik sventa xmuk’ib talel sk’elel xcha’biel k’usitik x-ayan ta jujusep banumile.